Questions? Feedback? powered by Olark live chat software

  • UPE Karp
  • UNP Karp
  • Ümartoru
  • Ümarraud Kalibreeritud
  • Ümarraud
  • U-Profiil
  • Nurkraud
  • Nelikanttoru
  • Nelikant
  • Lehtteras Kuumvalts
  • Lehtteras Külmvalts
  • Lattraud
  • IPE Tala
  • INP Tala
  • HEB Tala
  • HEA Tala
  • Armatuurraud

INP Tala

I-TALA on kuumvaltsimise teel valmistatud profiil, mida kasutatakse enamasti kiiresti paigaldatavate ja väände suhtes jäikust nõudvatel ehitusobjektidel (postid, lagede ja vahepõrandate tugi elemendid, telferkraanade teed) ning masinaehituse (raamide osad, rakiste elemendid) elementidena. I-talade erinevad osad ühendatakse keevitamise või mehaaniliste kinnitusvahendite (poldid ja mutrid, needid, klambrid) abil.

Standardsed kuumvaltsitud I-talad on valmistatud hästi keevitatavast mittelegeerkonstruktiooniterasest (süsiniku ekvivalendi arv on suhteliselt madal, nt S235, S275, S355 jne. EN 10025 järgi) kõrgusega 80 – 600 mm, laiusega 42 kuni 215 mm ja seinapaksusega 3,9 kuni 21,6 mm standardi EN 10024 või DIN 1025-1 kohaselt. I-talade tootmise normaalpikkused on 8 kuni 16 meetrini.

I-talad on oma kuju poolest väga sarnased H-taladega. I-talade erinevus seisneb tala kõrguse ja vöö laiuse suhteliselt suures erinevuses. Samuti on tala vertikaalse seina ja vöö paksuste (mõõdetakse kaldvöödega talal vöö keskelt ehk b/4 kaugusel servast (vt sele 1) vahe suhteliselt väike. H-talade mõõdud on reglementeeritud EN 10034 või DIN 1025-2 standardi kohaselt. H-tala maksimaalne kõrgus on 1000 mm.

Kuumvaltsitud I-talad jagunevad ristlõike poolest kaldvöödega (vt sele 1) ja paralleelvöödega (vt sele 2, DIN 1025-5 järgi) taladeks. Viimaseid nimetatakse sageli ka lihtsalt vööks. Kaldvöödega I-taladel on vöö kalde suurus 14%.

Kaldvöödega I-tala vertikaalseina juures olevate nurkade ümardusraadiuste suurused (R1, vt sele 1) on võrdsed seina (s) paksusega. Talade raadiused R2on umbes pool seina paksusest ja on minimaalselt 2,3 mm. Paralleelvöödega I-taladel on sisemine ümardusraadiused (R) on tavaliselt suurem kui tala paksus (t) ja on alates 5 kuni 24 mm.

Paralleelvöödega I-tala vertikaalseina kõrgused (h) on vahemikus 80 kuni 600 mm, seina paksused (s) on 3,8 kuni 12 mm ja laius (b) on 46 kuni 220 mm.

I-talade tähistus koosneb kolmest elemendist: tala geomeetriat kirjeldava standardi numbrist, profiili materjali margitähisest ja kuju kirjeldavast koodist (IPN või IPE) koos vertikaalse seina kõrgusega. Näiteks kui kaldvöödega I-tala kõrgus on 120 mm ja tala on valmistatud ehitusterasest S235 (voolavuspiir on minimaalselt 235 MPa), mille löögisitkus temperatuuril 0 ºC on vähemalt 27 J, siis õige tähis on DIN 1025 – S235J0 – IPN 120.

Sele 1. Kaldvöödega I-tala ehk IPN (INP) tala geomeetria.

Analoogsete mõõtmetega, vertikaalseina kõrgusega 100-600 mm ja seinapaksusega 4,5-12,0 mm, laiusega 55-190 mm ning pikkusega 6-24 meetrit, kaldvöödega karptalasid valmistatakse ka GOST 8239 järgi. Kaldvöödega I-talade vöö kalde suurus võib-olla vahemikus 6-12%. Tähistuse näide, kaldvöödega karptala kõrgusega 100 mm tähistatakse ainult numbriga ehk tähis on 10.

Paralleelkülgedega karptala küljed on ühtlase paksusega (s) (vt sele 2). Vertikaalseina kõrgused (h) on vahemikus 100-1013 mm, seina paksused (s) on 4,1-19,5 mm ja karptala laius (b) on 55-320 mm, GOST 26020 kohaselt. Kõrgusega 200 mm I-tala tähistatakse kui 20Б1, kus „Б” tähendab standardse kujuga I-tala.

Sele 2. Paralleelkülgedega I-tala ehk IPE tala geomeetria.

Paralleelvöödega karptalade tähistus erineb kaldvöödega karptalade tähistusest ainult koodi võrra (IPE), nt DIN 1025 – S235J0 – IPE120.

Materjali tugevuse poolest erinevate vöödega I-talad teineteisest praktiliselt ei erine. Talade tugevused (vastupanumomendid) telgede suhtes ei erine.

Seledel 3 ja 4 on näidatud I-talade sirgjoonelisuse hindamise skeemid. Mõlema telje suhtes võib sirgjoonelisuse kõrvalekalle standardsest suurusest (hälve) ulatada kuni 0,3% profiili pikkusest.

Sele 3. Horisontaalse telje suhtes I-tala sirgjoonelisuse hindamise skeem, standardi EN 10279 järgi.

Sele 4. Vertikaalse telje suhtes I-tala sirgjoonelisuse hindamise skeem, standardi EN 10279 järgi.

Tavapäraselt tarnitakse karptalad vastavuses C klassi ja 1 allaklassiga standardi EN 10163-3 kohaselt. Vastava standardi järgi on tavakasutamiseks mõeldud talad vastavad C klassi ja eritingimustes kasutavad talad on D klassi toodang. Sõltuvalt tala külgseina paksusest (t), on defektide (pragude) lubatud sügavus 3-1,5 mm vastavalt C ja D klassile. Allaklass 1 kirjeldab pragude kinnikeevitatud maksimaalsete alade pindala, mis võivad ulatuda kuni 15% C klassi ja kuni 2% D klassi puhul. Allaklasside 2 ja 3 puhul pole defektide (pragude) olemasolu üldjuhul lubatud.

Karptala materjalide tähistustes võivad esineda järgmised elemendid:

  • S275JR+M – ehitusteras (voolavuspiir on minimaalselt 275 MPa), mille löögisitkus temperatuuril 0 ºC on vähemalt 27 J ja M tähis näitab, et on teostatud termomehaaniline valtsimine;
  • S235JR+AR – ehitusteras (voolavuspiir on minimaalselt 235 MPa), mille löögisitkus temperatuuril 20 ºC on vähemalt 27 J ehk JR ja AR näitab seda, et profiil on väljastatud valtsitult;
  • S355J2+M – ehitusteras (voolavuspiir on minimaalselt 355 MPa), mille löögisitkus temperatuuril -20 ºC on vähemalt 27 J ehk J2.

Ehitusterastele S235, S275 otsesed GOST-i vasted on St3ps,sp (Ст3пс,сп) ja St4ps,sp (Ст4пс,сп).

Sarnaselt muudele materjalidele on ka I-talad Exmeti laos ümbritsevate keskkonna mõjude eest kaitsmiseks ning korrosiooni vältimiseks katuse all.


КАЛЬКУЛЯТОР
KALKULAATOR
CALCULATOR
LASKIN